TEEMAST

Naiste ja meeste võrdne osalemine poliitilises otsustusprotsessis on demokraatia aluspõhimõte ning aitab tagada, et otsused vastaksid ühiskonna tegelikele vajadustele. Sooliselt tasakaalus esinduskogu langetab otsuseid, mis võtavad arvesse nii naiste kui ka meeste elukogemust, arvamusi ja vajadusi.

Kolmekümne aasta jooksul ei ole Eesti vabariigis toimunud suurt läbimurret naiste osalemises poliitikas. Naiste osakaal riigikogu liikmete hulgas on jäänud viiendiku lähedale ning kohalike omavalitsuste volikogudes ei ole see tõusnud palju üle kolmandiku, jäädes alla isegi maailma keskmisele.

Maailma riikide parlamendisaadikutest moodustavad naised 2020. aasta augusti seisuga neljandiku. Vaid kahes Euroopa liikmesriigis lähenes parlamendi koosseis soolisele tasakaalule – Soomes ja Rootsis, kus naisi on parlamendis vastavalt 46% ja 47,9%.

Naiste ja meeste vahel poliitilise võimu võrdse jagamise seavad eesmärgiks olulisimad rahvusvahelised lepped, sh ÜRO konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide kaotamise kohta ja Pekingi deklaratsioon. Euroopa Nõukogu andis 2003. aastal liikmesriikidele soovitused meeste ja naiste tasakaalustatud osaluse kohta poliitilises ja avalikus otsustusprotsessis.

 „Naised poliitikas“ veebileht pakub nõuandeid naistele, kes tegutsevad poliitikuna või alles kaaluvad poliitikasse minemist. Siia on koondatud soovitused ka erakondadele, toetamaks naisliikmete tegevust, ning ajakirjanikele, kes poliitikuid igapäevaselt meedias kajastavad.